Find the Truth

In the Pāli Suttas and Vinaya

settings

{{table.suttaCol}} {{table.readCol}} {{table.titleCol}} {{table.wordsCol}} {{table.countCol}} {{table.mrCol}} {{table.linksCol}} {{table.typeCol}} {{table.quoteCol}}
{{table.wordCol}} {{table.textsCol}} {{table.matchesCol}} {{table.linksCol}}

{{results.variantsForLabel}}

Variants 1/2 columns Dictionary Multi-select Compass Help

Note:Translations, dictionaries and commentaries were not made by the Blessed One.Cross-check with Pali in 4 main nikayas.

  • KhuddakanikāyaLÜHIKESTE KOGU
  • DhammapadaDHAMMAVÄRSID

BrāhmaṇavaggaBraahmani grupp

Pasādabahulabrāhmaṇavatthu

Chinda sotaṁ parakkamma, kāme panuda brāhmaṇa;
panuda → panūda (sya-all)
Lõika läbi voog, püüdle! eemaldu naudinguist, braahman!
Saṅkhārānaṁ khayaṁ ñatvā, akataññūsi brāhmaṇa.
saṅkhārānaṁ → saṁkhārānaṁ (pts) brāhmaṇa → jinḍi srotaඃ parākrāmya kāmān praṇuda brāhmaṇa nāprahāya muniඃ kāmān ekatvamadhigacchati (bj: udānavarga 10.1) | akataññūsi → akataññū si (pts)
Moodustiste hävinemist mõistes mõistad mittetekkinut, braahman!

Sambahulabhikkhuvatthu

Yadā dvayesu dhammesu, pāragū hoti brāhmaṇo;Kui kahe dhamma abil on braahman vastaskaldale jõudnud, Athassa sabbe saṁyogā, atthaṁ gacchanti jānato.
athassa → ath assa (pts)
siis kõik köidikud sel teadjal hääbuvad.

Māravatthu

Yassa pāraṁ apāraṁ vā, pārāpāraṁ na vijjati;Seda, kelle jaoks ei leidu vastaskallast, siinpoolset kallast ega teispoolset kallast, Vītaddaraṁ visaṁyuttaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
visaṁyuttaṁ → visaññuttaṁ (th, pts) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
seda, kartmatut ja sõltumatut – teda nimetan ma braahmaniks.

Aññatarabrāhmaṇavatthu

Jhāyiṁ virajamāsīnaṁ, katakiccamanāsavaṁ;
virajamāsīnaṁ → virajam āsīnaṁ (pts) katakiccamanāsavaṁ → katakiccaṁ anāsavaṁ (bjt, th, pts)
Džhaai, kes istub plekituna, teinud, mida tuleb teha, tulvadeta,
Uttamatthamanuppattaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
uttamatthamanuppattaṁ → uttamatthaṁ anuppattaṁ (bjt, th, pts) brāhmaṇaṁ → jhayi parakata budhu kitakica anasavu budhu daśabaluvetu tamahu bromī bramana (bj: prā. dha. B . 5) | tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kõrgeima eesmärgi saavutanud – teda nimetan ma braahmaniks.

Ānandattheravatthu

Divā tapati ādicco, rattimābhāti candimā;
rattimābhāti → rattiṁ ābhāti (bjt, pts)
Päike särab päeval, kuu hiilgab öösel,
Sannaddho khattiyo tapati, jhāyī tapati brāhmaṇo;khattiya sõdalane särab turvises, braahman särab džhaanades. Atha sabbamahorattiṁ, buddho tapati tejasā.
sabbamahorattiṁ → sabbamahorattaṁ (?) | sabbamahorattiṁ → sabbamahorattaṁ (cck: ?) | sabbamahorattiṁ → sabbam ahorattiṁ (pts) tejasā → diva tavatī adivu rati ahai cadrimu sanadhu chatrio tavatī jhai tavati bramano adha sarva abhoratra budu tavati teyasa (bj: prā. dha.) | + → bāhitapāpo hi (th) | + → bāhitapāpo ti (pts)
Mõistnu aga särab kirkalt kogu aeg, nii päeval kui öösel.

Aññatarabrāhmaṇapabbajitavatthu

Bāhitapāpoti brāhmaṇo, samacariyā samaṇoti vuccati;
bāhitapāpoti → bāhitapāpo hi (sya-all) samaṇoti → samaṇo ti (pts)
Kurjast eemaldunut nimetatakse braahmaniks ja rahus elajat erakränduriks.
Pabbājayamattano malaṁ, tasmā “pabbajito”ti vuccati.
pabbājayamattano → pabbājayattano (bj) | pabbājayamattano → pabbājayam attano (pts) pabbajitoti → pabbajito ti (pts)
Maise ja mustuse endalt hüljanut nimetatakse maisehüljanuks.

Sāriputtattheravatthu

Na brāhmaṇassa pahareyya, nāssa muñcetha brāhmaṇo;Ei braahmanit lööda, ei braahman viha vallanda. Dhī brāhmaṇassa hantāraṁ, tato dhī yassa muñcati.
Dhī → dhi (sya-all byākaraṇesu) | dhī → dhi (sya-all) | Dhī → dhi (cck: syā. byākaraṇesu) yassa → yo + assa = | dhī → dhi (sya-all) | yassa → yo + assa = yassa (cck note) | yassa → y assa (pts)
Häbi braahmani ründajale! suurem häbi sellele braahmanile, kes viha vallandab!

Na brāhmaṇassetadakiñci seyyo, yadā nisedho manaso piyehi;
brāhmaṇassetadakiñci → brāhmaṇass etad akiñci (pts) yadā nisedho → yadānisedho (th)
Ei braahmanile ole miski parem, kui pöörata meel kalliks peetavast eemale.
Yato yato hiṁsamano nivattati, tato tato sammatimeva dukkhaṁ.
sammatimeva → sammati meva (bjt) | sammatimeva → sammati-m-eva (pts)
Kuivõrd meel pöördub vägivallast, niivõrd vaibub ka dukkha.

Mahāpajāpatigotamīvatthu

Yassa kāyena vācāya, manasā natthi dukkaṭaṁ;
dukkaṭaṁ → dukkataṁ (bj, sya-all) | natthi dukkaṭaṁ → n atthi dukkataṁ (pts)
Kes keha, kõne, ega meelega valesti ei käitu,
Saṁvutaṁ tīhi ṭhānehi, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
ning ohjab neid kolme – teda nimetan ma braahmaniks.

Sāriputtattheravatthu

Yamhā dhammaṁ vijāneyya, sammāsambuddhadesitaṁ;Kellelt oled õppinud dhammat, mida Õigestimõistnu õpetas, Sakkaccaṁ taṁ namasseyya, aggihuttaṁva brāhmaṇo.
taṁ → naṁ (sya-all) aggihuttaṁva → aggihuttaṁ va (pts)
seda austa tänulikult nagu braahman austab ohvrituld.

Jaṭilabrāhmaṇavatthu

Na jaṭāhi na gottena, na jaccā hoti brāhmaṇo;
gottena → gottehi (sya-all) jaccā → jacco (sya-all)
Ei pulstunud juuksed, ei põlvnemine, ega sünnipära tee braahmaniks.
Yamhi saccañca dhammo ca, so sucī so ca brāhmaṇo.
saccañca → saccañ ca (pts) so ca → sova (bj) | sucī → sukhī (pts) | + → kinte (th) | + → kin (pts)
Kelles on tõde ja ka dhamma, see on puhas, see on braahman.

Kuhakabrāhmaṇavatthu

Kiṁ te jaṭāhi dummedha, kiṁ te ajinasāṭiyā;
kiṁ te → kinte (th) | kiṁ → kin (pts)
Milleks sulle pulstunud juuksed, kehvaaruline? milleks sulle antiloobi nahast riided?
Abbhantaraṁ te gahanaṁ, bāhiraṁ parimajjasi.
gahanaṁ → gahaṇaṁ (bj) | abbhantaraṁ te gahanaṁ → abbhantarante gahaṇaṁ (sya-all) | abbhantaraṁ → abbhantaran (pts)
Sinu sees on plekkide tihnik, sa puudutad vaid välist.

Kisāgotamīvatthu

Paṁsukūladharaṁ jantuṁ, kisaṁ dhamanisanthataṁ;
kisaṁ dhamanisanthataṁ → kisandhamanisanthataṁ (th)
Olend, kes kannab tolmuhunnikust korjatud räbalaid, on nii kõhn, et naha alt paistavad välja sooned
Ekaṁ vanasmiṁ jhāyantaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
ja kes üksi metsas džhaanasid harjutab – teda nimetan ma braahmaniks.

Ekabrāhmaṇavatthu

Na cāhaṁ brāhmaṇaṁ brūmi, yonijaṁ mattisambhavaṁ;Kuid ma ei nimeta kedagi braahmaniks üsast sündimise ega emast pärinemise põhjal. Bhovādi nāma so hoti, sace hoti sakiñcano;
bhovādi → bhovādī (bj, sya-all) sace → sa ve (sya-all, pts)
Teda tuleks nimetada aulikuks, kel on omand.
Akiñcanaṁ anādānaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kes on aga omandita ja kiindumusteta – teda nimetan ma braahmaniks!

Uggasenaseṭṭhiputtavatthu

Sabbasaṁyojanaṁ chetvā, yo ve na paritassati;Kes on kõik köidikud läbi lõiganud, see, tõepoolest, ei muretse. Saṅgātigaṁ visaṁyuttaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
visaṁyuttaṁ → visaññuttaṁ (bjt) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts) | brāhmaṇaṁ → brāhmaṇam (pts)
Kes on kõik kiindumused ületanud ja eemaldunud – teda nimetan ma braahmaniks.

Dvebrāhmaṇavatthu

Chetvā naddhiṁ varattañca, sandānaṁ sahanukkamaṁ;
naddhiṁ → nandiṁ (bj, pts1ed); nandhiṁ (bj, pts2ed) | naddhiṁ → nandhiṁ (cck: ka. sī.); nandiṁ (cck: pī.) | naddhiṁ varattañca → nandhiṁ varattañ ca (pts) sandānaṁ → sandāmaṁ (bj) | sandānaṁ → sandāmaṁ (cck: sī.)
Kes on läbi lõiganud kütked ja sidemed, koos rakmete ning ohelikega,
Ukkhittapalighaṁ buddhaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
ukkhittapalighaṁ → ukkhittapaḷighaṁ (pts) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
teda, takistused eemaldanud mõistnut – teda nimetan ma braahmaniks.

Akkosakabhāradvājavatthu

Akkosaṁ vadhabandhañca, aduṭṭho yo titikkhati;
vadhabandhañca → vadhabandhaṁ ca (bjt) | vadhabandhañca → vadhabandhañ ca (pts)
See, kes solvamist, löömist ja vangistamist talub raskuseta
Khantībalaṁ balānīkaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
khantībalaṁ → khantibalaṁ (bj) | balānīkaṁ → balāṇīkaṁ (sya-all) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
ning kelle jõustavaks väeks on kannatlikkuse jõud – teda nimetan ma braahmaniks.

Sāriputtattheravatthu

Akkodhanaṁ vatavantaṁ, sīlavantaṁ anussadaṁ;
anussadaṁ → anussutaṁ (bj, pts)
Vihatut, pühendunut, kõlbelist, kõrkuseta,
Dantaṁ antimasārīraṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
taltunut, viimast korda kehastunut – teda nimetan ma braahmaniks.

Uppalavaṇṇāttherīvatthu

Vāri pokkharapatteva, āraggeriva sāsapo;
pokkharapatteva → pokkharapatte va (pts) āraggeriva → āragge-r-iva (pts)
Seda, kes ei nakku naudingute külge nagu vesi ei nakku lootoslehe
Yo na limpati kāmesu, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
limpati → lippati (bj, pts1ed, pts2ed) | limpati → lippati (pts) | limpati → lippati (cck: sī. pī.) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
ja sinepiseeme nõelatera külge – teda nimetan ma braahmaniks.

Aññatarabrāhmaṇavatthu

Yo dukkhassa pajānāti, idheva khayamattano;
idheva khayamattano → idh eva khayam attano (pts)
Dukkha mõistmise läbi, siin olemasolus mina hävitanut,
Pannabhāraṁ visaṁyuttaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
visaṁyuttaṁ → visaññuttaṁ (th, pts) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
koorma maha pannut ja eraldunut – teda nimetan ma braahmaniks.

Khemābhikkhunīvatthu

Gambhīrapaññaṁ medhāviṁ, maggāmaggassa kovidaṁ;Sügava tarkusega arukat, tee ja mittetee tundjat, Uttamatthamanuppattaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
uttamatthamanuppattaṁ → uttamatthaṁ anuppattaṁ (bjt, th, pts) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kõrgeima eesmärgi saavutanut – teda nimetan ma braahmaniks.

Pabbhāravāsitissattheravatthu

Asaṁsaṭṭhaṁ gahaṭṭhehi, anāgārehi cūbhayaṁ;
cūbhayaṁ → ūbhayaṁ (pts)
Majaperemeestega mitteseotud, ega ka kodututega,
Anokasārimappicchaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
anokasārimappicchaṁ → anokasāriṁ appicchaṁ (bjt, th, pts) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kindla elukohata, väheste soovidega rändurit – teda nimetan ma braahmaniks.

Aññatarabhikkhuvatthu

Nidhāya daṇḍaṁ bhūtesu, tasesu thāvaresu ca;Elusolendite karistamise malaka maha pannud, olgu nood kas värisevad või kindlad; Yo na hanti na ghāteti, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kes ei tapa ega põhjusta tapmist – teda nimetan ma braahmaniks.

Sāmaṇerānaṁvatthu

Aviruddhaṁ viruddhesu, attadaṇḍesu nibbutaṁ;Vaenutu kes vaenajaid, malaka tõstmisest loobunud, Sādānesu anādānaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kiindumatu kesk kiindunuid – teda nimetan ma braahmaniks.

Mahāpanthakattheravatthu

Yassa rāgo ca doso ca, māno makkho ca pātito;Kellelt kirg ja viha ning uhkus ja silmakirjalikkus on langenud Sāsaporiva āraggā, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
āraggā → āragge (mr) | āraggā → āragge (cck: ka.) | sāsaporiva → sāsapo riva (bjt) | sāsaporiva → sāsapo-r-iva (pts) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
nagu sinepiseeme nõelateralt – teda nimetan ma braahmaniks.

Pilindavacchattheravatthu

Akakkasaṁ viññāpaniṁ, giraṁ saccamudīraye;
saccamudīraye → saccaṁ udīraye (bjt, th, pts)
Kes räägib karmuseta juhendavaid ja tõeseid sõnu,
Yāya nābhisaje kañci, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
kañci → kiñci (mr) | kañci → kiñci (cck: ka.) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts) | + → yo dha (pts)
mis ei solva kedagi – teda nimetan ma braahmaniks.

Aññatarattheravatthu

Yodha dīghaṁ va rassaṁ vā, aṇuṁ thūlaṁ subhāsubhaṁ;
va → vā (sya-all) aṇuṁ thūlaṁ → aṇuṁthūlaṁ (pts)
Olgu ta pikk või lühike, väike või suur, ilus või iluta;
Loke adinnaṁ nādiyati, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
nādiyati → nādiyate (pts1ed); nādeti (mn98:44 [Vāseṭṭhasutta]) | nādiyati tamahaṁ → nādiyate tam ahaṁ (pts) | nādiyati → nādeti (cck: ma. ni. 2.459) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kes siin maailmas ei võta mitteantut – teda nimetan ma braahmaniks.

Sāriputtattheravatthu

Āsā yassa na vijjanti, asmiṁ loke paramhi ca;Kelles ei leidu igatsust selle ega teiste maailmade järele, Nirāsāsaṁ visaṁyuttaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
Nirāsāsaṁ → nirāsayaṁ (sya-all, pts1ed, pts2ed); nirāsakaṁ (?) | nirāsāsaṁ → nirāsayaṁ (bj, sya-all, pts) | Nirāsāsaṁ → nirāsayaṁ (cck: sī. syā. pī.); nirāsakaṁ (cck: ?) | nirāsayaṁ → nirāsāsantipi (sya-all note) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kes on igatsuseta, kõigest sõltumatu – teda nimetan ma braahmaniks.

Mahāmoggallānattheravatthu

Yassālayā na vijjanti, aññāya akathaṅkathī;
akathaṅkathī → akathaṁkathī (my, bjt, ms2005, pts)
Seda, kes on igatsuseta, teadmiste läbi vabanenud kahtlusest,
Amatogadhamanuppattaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
amatogadhamanuppattaṁ → amatogadhaṁ anuppattaṁ (bjt, th, pts) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts) | + → yo dha puññañ ca pāpañ ca (pts)
surmatuse saavutusse sukeldunu – teda nimetan ma braahmaniks.

Revatattheravatthu

Yodha puññañca pāpañca, ubho saṅgamupaccagā;
saṅgamupaccagā → saṅgaṁ upaccagā (bjt, th, pts)
Seda, siin maailmas nii pälvimuse kui ka kurjuse mõlemad sidemed ületanut,
Asokaṁ virajaṁ suddhaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
+ → candaṁva (bjt) | tamahaṁ → tam ahaṁ (pts) | + → candaṁ va (pts)
seda, leinatut, mustusetut ja puhastunut – teda nimetan ma braahmaniks.

Candābhattheravatthu

Candaṁva vimalaṁ suddhaṁ, vippasannamanāvilaṁ;
vippasannamanāvilaṁ → vippasannam anāvilaṁ (pts)
Nagu plekitu, puhas kuu, särav ja selge,
Nandībhavaparikkhīṇaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
nandībhavaparikkhīṇaṁ → nandibhavaparikkhīṇaṁ (sya-all) + → yo imaṁ (bjt, th, pts) | tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
olemasolurõõmust täielikult eemaldunu – teda nimetan ma braahmaniks.

Sīvalittheravatthu

Yomaṁ palipathaṁ duggaṁ, saṁsāraṁ mohamaccagā;
Yomaṁ → yo imaṁ (bj, sya-all, km, pts1ed, pts2ed) | yomaṁ palipathaṁ → yo imaṁ paḷipathaṁ (bj) | yomaṁ → yo imaṁ (sya-all, pts) | Yomaṁ → yo imaṁ (cck: sī. syā. kaṁ. pī.) mohamaccagā → moham accagā (pts)
Seda, kes selle ohtliku, halva paiga, sansaara pettekujutluse on ületanud,
Tiṇṇo pāraṅgato jhāyī, anejo akathaṅkathī;
pāraṅgato → pāragato (bj, sya-all, km, pts1ed, pts2ed) | pāraṅgato → pāragato (cck, pts) | pāragato → pāragato (cck: sī. syā. kaṁ. pī.) akathaṅkathī → akathaṁkathī (my, bjt, ms2005, pts)
läinud üle vastaskaldale, seda, häirimatut ja kahtlusteta džhaait,
Anupādāya nibbuto, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts) | + → yo dha (pts)
klammerdumatut ning vaibunut – teda nimetan ma braahmaniks.

Sundarasamuddattheravatthu

Yodha kāme pahantvāna, anāgāro paribbaje;
pahantvāna → pahātvāna (bj); pahatvāna (pts1ed, pts2ed) | pahantvāna → pahatvāna (pts) | pahantvāna → pahatvāna (cck: sī. pī.)
Seda, siin maailmas naudingutest loobunut, kodutut rändkerjust,
Kāmabhavaparikkhīṇaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
kāmabhavaparikkhīṇaṁ tamahaṁ → kāmābhavaparikkhīṇaṁ tam ahaṁ (pts) brāhmaṇaṁ → idaṁ gāthādvayaṁ videsapotthakesu sakideva dassitaṁ (cck note) | tamahaṁ → tam ahaṁ (pts) | + → yo dha (pts)
olemasolunaudingu hävitanut – teda nimetan ma braahmaniks.

Jaṭilattheravatthu

Yodha taṇhaṁ pahantvāna, anāgāro paribbaje;
pahantvāna → pahatvāna (pts) | pahantvāna → pahātvāna (bjt)
Seda, siin maailmas ihast loobunut kodutut rändkerjust,
Taṇhābhavaparikkhīṇaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
olemasoluiha hävitanut – teda nimetan ma braahmaniks.

Jotikattheravatthu

Yodha taṇhaṁ pahantvāna, anāgāro paribbaje;Seda, siin maailmas ihast loobunut kodutut rändkerjust, Taṇhābhavaparikkhīṇaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ → idaṁ gāthādvayaṁ (416–417) videsapotthakesu sakideva dassitaṁ
olemasoluiha hävitanut – teda nimetan ma braahmaniks.

Naṭaputtakattheravatthu

Hitvā mānusakaṁ yogaṁ, dibbaṁ yogaṁ upaccagā;Inimestega seotust lahtiöelnut, taevalikuga seotust pääsenut, Sabbayogavisaṁyuttaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kõikidest seotustest lahtiseotut – teda nimetan ma braahmaniks.

Naṭaputtakattheravatthu

Hitvā ratiñca aratiñca, sītibhūtaṁ nirūpadhiṁ;
ratiñca aratiñca → ratiṁ ca aratiṁ ca (bjt) | ratiñca aratiñca → ratiñ ca aratiñ ca (pts)
Meeldivast ja ebameeldivast loobunut, kire tulest jahtunut, kiindumusteta,
Sabbalokābhibhuṁ vīraṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kõik maailmad ületanud kangelast – teda nimetan ma braahmaniks.

Vaṅgīsattheravatthu

Cutiṁ yo vedi sattānaṁ, upapattiñca sabbaso;
yo vedi → yovedi (bjt) upapattiñca → upapattiṁ ca (bjt) | upapattiñca → upapattiñ ca (pts)
Seda, kes teab olendite surmast ja sünnist kõike,
Asattaṁ sugataṁ buddhaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
seda, kiindumuseta, hästiläinud mõistnut – teda nimetan ma braahmaniks.

Yassa gatiṁ na jānanti, devā gandhabbamānusā;Seda, kelle minemist ei tea deevad, gandhabbad ega inimesed, Khīṇāsavaṁ arahantaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
seda, tulvad hävitanud arahanti – teda nimetan ma braahmaniks.

Dhammadinnāttherīvatthu

Yassa pure ca pacchā ca, majjhe ca natthi kiñcanaṁ;
natthi → n atthi (pts)
Seda, kelle jaoks minevikus ja ka tulevikus ega olevikus ei ole midagi,
Akiñcanaṁ anādānaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
seda, takistusteta, kiindumusteta – teda nimetan ma braahmaniks.

Aṅgulimālattheravatthu

Usabhaṁ pavaraṁ vīraṁ, mahesiṁ vijitāvinaṁ;Tugev kui härg, ülev kangelane, suur nägija, võidukas, Anejaṁ nhātakaṁ buddhaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
nhātakaṁ → nahātakaṁ (cck, km, pts1ed) | nhātakaṁ → nahātakaṁ (cck: sī. syā. kaṁ pī.) tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kirest häirimatu, puhastunu, mõistnu – teda nimetan ma braahmaniks.

Devahitabrāhmaṇavatthu

Pubbenivāsaṁ yo vedi, saggāpāyañca passati;
yo vedi → yovedi saggāpāyaṁ (bjt) saggāpāyañca → ca (bjt) | saggāpāyañca → saggāpāyañ ca (pts)
Seda, kes teab eelmisi elusid, näeb taevast ja apaajat,
Atho jātikkhayaṁ patto, abhiññāvosito muni;
abhiññāvosito → abhiññā vosito (th)
on jõudnud sündide lõppu, seda, ülimad teadmised saavutanud tarka,
Sabbavositavosānaṁ, tamahaṁ brūmi brāhmaṇaṁ.
tamahaṁ → tam ahaṁ (pts)
kõik saavutatava saavutanut – teda nimetan ma braahmaniks.

Brāhmaṇavaggo chabbīsatimo.
+ → niṭṭhito (my)
Kahekümne kuuenda, braahmani grupi (lõpp).

Ettāvatā sabbapaṭhame yamakavagge cuddasa vatthūni, appamādavagge nava, cittavagge nava, pupphavagge dvādasa, bālavagge pannarasa, paṇḍitavagge ekādasa, arahantavagge dasa, sahassavagge cuddasa, pāpavagge dvādasa, daṇḍavagge ekādasa, jarāvagge nava, attavagge dasa, lokavagge ekādasa, buddhavagge nava, sukhavagge aṭṭha, piyavagge nava, kodhavagge aṭṭha, malavagge dvādasa, dhammaṭṭhavagge dasa, maggavagge dvādasa, pakiṇṇakavagge nava, nirayavagge nava, nāgavagge aṭṭha, taṇhāvagge dvādasa, bhikkhuvagge dvādasa, brāhmaṇavagge cattālīsāti pañcādhikāni tīṇi vatthusatāni.
nava → aṭṭha (mr) | nava → aṭṭha (cck: ka.)
Lõikude arv kokku on: paaride grupis 14, hoolikuse grupis 9, 
teadvuse grupis 9, lille grupis 12, lapsiku grupis 15, targa grupis 11, 
arahandi grupis 10, tuhande grupis 14, kurjuse grupis 12, 
malaka grupis 11, vanaduse grupis 9, mina grupis 10, maailma grupis 11, Buddha (Mõistnu) grupis 9, Õnne grupis 8, meeldiva grupis 9, viha grupis 8, muutuse grupis 12, dhammas püsija grupis 10, tee grupis 12, mitmesuguse grupis 9, niraja grupis 9, elevandi grupis 9, iha grupis 12, bhikkhu grupis 12, braahmani  grupis 40, kokku üks rohkem kui kolmsada viis (ehk 306).

Satevīsacatussatā, catusaccavibhāvinā;427, 4 tõe läbistav teadmine; Satattayañca vatthūnaṁ, pañcādhikaṁ samuṭṭhitāti.
samuṭṭhitāti → ( ) etthantare pāṭho videsapotthakesu natthi, aṭṭhakathāsuyeva dissati (cck note)
300 ja 6 alust, (üks) rohkem kui viis (=306) on tulemuseks.

Dhammapade vaggānamuddānaṁ„Dhammavärsside“ gruppide nimetuste loetelu

Yamakappamādo cittaṁ, pupphaṁ bālena paṇḍito;
paṇḍito arahanto sahassañca → paṇḍitaṁ arahantaṁ sahassena (sya-all, pts)
Paaride, hooletuse, teadvuse, lille, lapsiku, targa;
Arahanto sahassañca, pāpaṁ daṇḍena te dasa.
sahassañca pāpaṁ daṇḍena → sahassena pāpadaṇḍena (bj) | arahanto sahassañca → arahantaṁ sahassena (th, pts) pāpaṁ daṇḍena → pāpadaṇḍena (bjt)
arahandi, tuhande, kurjuse, malaka – kokku 10 (gruppi).

Jarā attā ca loko ca, buddho sukhaṁ piyena ca;
sukhaṁ piyena → sukhapiyena (bj) | buddho → buddhaṁ (sya-all, pts)
Vanaduse, mina, maailma, buddha, õnne ja meeldiva;
Kodho malañca dhammaṭṭho, maggavaggena vīsati.
kodho → kodhaṁ (sya-all) | dhammaṭṭho → dhammaṭṭhaṁ (sya-all) | malañca → malaṁ ca (bjt) | kodho malañca dhammaṭṭho → kodhaṁ malañ ca dhammaṭṭhaṁ (pts)
viha, mustuse, dhammas püsija, tee – (kokku) 20 (gruppi).

Pakiṇṇaṁ nirayo nāgo, taṇhā bhikkhu ca brāhmaṇo;
nirayo → nirayaṁ (sya-all, pts) taṇhā → taṇhaṁ (sya-all, pts)
Mitmesuguse, niraja, elevandi, iha, bhikkhu ja braahmani –
Ete chabbīsati vaggā, desitādiccabandhunā.
chabbīsati → chabbīsatī (sya-all, pts)
need (kõik kokku on) 26 gruppi, (mis on) räägitud päikesest pärinenu poolt.

Gāthānamuddānaṁ
gāthānamuddānaṁ → gāthuddānaṁ (bj) | gāthānamuddānaṁ → dhammapadaṁ (pts)
Värsside koond –

Yamake vīsati gāthā, appamādamhi dvādasa;
vīsati → vīsatī (sya-all) | + → gāthuddānaṁ (bjt)
paaride (grupis on) 20 värssi, hoolikuse (grupis) 12,
Ekādasa cittavagge, pupphavaggamhi soḷasa.
ekādasa → ekādasā (sya-all)
11 teadvuse grupis, lille grupis 16,

Bāle ca soḷasa gāthā, paṇḍitamhi catuddasa;
ca soḷasa → sattarasā (sya-all)
ja lapsiku (grupi) 16 värssi, sellele (järgneva) targa (grupis) 14,
Arahante dasa gāthā, sahasse honti soḷasa.
dasa → dasā (sya-all)
arahandi (grupis) 10 värssi, ja tuhande (grupis) on 16 (värssi).

Terasa pāpavaggamhi, daṇḍamhi dasa satta ca;
terasa → terasā (sya-all)
13 kurjuse grupis, malaka grupis 17 ning
Ekādasa jarā vagge, attavaggamhi tā dasa.
jarā vagge attavaggamhi tā → jarāvagge attavagge bhave (bj) | ekādasa jarā vagge → ekādasā jarāvagge (sya-all) tā dasa → (sya-all) | attavaggamhi tā → attavagge bhave (bjt) | tā dasa → dvādasa (th)
11 vanaduse grupis mina grupis on neid (värsse) 10.

Dvādasa lokavaggamhi, buddhavaggamhi ṭhārasa;
dvādasa → dvādasa dvādasā (sya-all) ṭhārasa → buddhe caṭṭhārasa bhave (bj); soḷasa (sya-all, pts1ed, pts2ed) | buddhavaggamhi ṭhārasa → buddhe caṭṭhārasa bhave (bj) | ṭhārasa → soḷasa (cck: sabbattha)
12 maailma grupis, buddha (Mõistnu) grupis 18,
Sukhe ca piyavagge ca, gāthāyo honti dvādasa.ning õnne ja meeldiva gruppides on  värsse 12.

Cuddasa kodhavaggamhi, malavaggekavīsati;
cuddasa → cuddasā (sya-all)
14 viha grupis, mustuse grupis 21;
Sattarasa ca dhammaṭṭhe, maggavagge sattarasa.
sattarasa → sattarasā (sya-all) sattarasa → tatheva ca (bj) | maggavagge sattarasa → maggavaggamhi soḷasa (sya-all)
ja 17 dhammas püsija (grupis ning) tee grupis 17.

Pakiṇṇe soḷasa gāthā, niraye nāge ca cuddasa;
ca cuddasa chabbīsa → catuddasa chabbīsati (bj)
mitmesuguse (grupis) 16 värssi, niraja ja elevandi (gruppides) 14;
Chabbīsa taṇhāvaggamhi, tevīsa bhikkhuvaggikā.
chabbīsa → dvāvīsa (th) tevīsa bhikkhuvaggikā → tevīsā bhikkhuvaggakā cattāḷīsa (th)
26 iha grupis ja 23 bhikkhu grupis.

Ekatālīsagāthāyo, brāhmaṇe vaggamuttame;
ekatālīsagāthāyo → cattāḷīsekagāthāyo (bj) | ekatālīsagāthāyo → ca gāthāyo (th)
41 värssi braahmani suurimas grupis;
Gāthāsatāni cattāri, tevīsa ca punāpare;
gāthāsatāni → gāthā satāni (bjt) tevīsa → tevīsā (sya-all)
400 värssi ja 23 rohkem veel
Dhammapade nipātamhi, desitādiccabandhunāti.
desitādiccabandhunāti → desitādiccabandhunā (th)
dhammavärsse (on siin) kogumikus, räägitud päikesest pärinenu poolt.

Dhammapadapāḷi samattā.
samattā → niṭṭhitā (my, bjt) | dhammapadapāḷi samattā → dhammapadaṁ niṭṭhitaṁ (th)
„Dhammavärsid paali" lõpp.

Principles · Rationale · Glossary · 6 Pali editions
MP3: Pali


Translations: English · Русский · Deutsch · Eesti · Tiếng Việt