Dīghā jāgarato ratti, dīghaṁ santassa yojanaṁ; ratti → rattī (pts)Öö on pikk ärkvelolijale, joodžana on pikk väsinule,Dīgho bālāna saṁsāro, saddhammaṁ avijānataṁ. bālāna → bālānaṁ (bj, cck, pts) + → carañ ce (pts)sansaara on pikk lapsikule, kes ei tea õiget dhammat.
Mahākassapasaddhivihārikavatthu
Carañce nādhigaccheyya, seyyaṁ sadisamattano; sadisamattano → sadisam attano (pts)Kui rändaja ei leia paremat või endaga võrdset,Ekacariyaṁ daḷhaṁ kayirā, natthi bāle sahāyatā. Ekacariyaṁ → ekaccariyaṁ (mr) | Ekacariyaṁ → ekacariyaṁ (cck: ka.) natthi → n atthi (pts)siis peaks ta kindlasti üksi rändama. lapsikuga ei saa olla sõprust.
Ānandaseṭṭhivatthu
Puttā matthi dhanaṁ matthi, iti bālo vihaññati; matthi dhanaṁ matthi → puttā matthi dhanammatthi (bj); puttā matthi dhanamatthi (sya-all); puttamatthi dhanamatthi (mr) | hi → attāpi (?) | dhanammatthi → puttamatthi dhanamatthi (cck: ka.) | matthi → m atthi (pts)„Mul on pojad, mul on varandus“, muretseb lapsik.Attā hi attano natthi, kuto puttā kuto dhanaṁ. hi → attāpi (cck: ?) | natthi → n atthi (pts)Tõepoolest, ta pole endagi oma. kuis siis pojad? Kuis siis varandus?
Gaṇṭhibhedakacoravatthu
Yo bālo maññati bālyaṁ, paṇḍito vāpi tena so; maññati → maññatī (sya-all) | maññati bālyaṁ → maññatī balyaṁ (pts)Oma lapsikust teadev lapsik on just nagu tark,Bālo ca paṇḍitamānī, sa ve “bālo”ti vuccati. bāloti → bālo ti (pts) | + → yāvajīvam pi (pts)aga tarkusega uhkustavat lapsikut võib tõepoolest lapsikuks nimetada.
Udāyittheravatthu
Yāvajīvampi ce bālo, paṇḍitaṁ payirupāsati;Kui lapsik ka terve elu targaga koos on,Na so dhammaṁ vijānāti, dabbī sūparasaṁ yathā. + → muhuttam api (pts)ei mõista ta dhammat, nagu ka lusikas supi maitset.
Tiṁsapāveyyakabhikkhuvatthu
Muhuttamapi ce viññū, paṇḍitaṁ payirupāsati;Kui arukas targaga vaid hetke koos on,Khippaṁ dhammaṁ vijānāti, jivhā sūparasaṁ yathā.mõistab ta dhammat kiiresti, nagu ka keel supi maitset.
Suppabuddhakuṭṭhivatthu
Caranti bālā dummedhā, amitteneva attanā;Lapsikud ja kehvaarulised käituvad endaga mittesõbralikult,Karontā pāpakaṁ kammaṁ, yaṁ hoti kaṭukapphalaṁ.tehes kurje tegusid, millel on mõrud viljad.
Kassakavatthu
Na taṁ kammaṁ kataṁ sādhu, yaṁ katvā anutappati;See tegu, mille tegemist palavalt kahetsetakseYassa assumukho rodaṁ, vipākaṁ paṭisevati. + → tañ ca (pts)ja mille vilju võetakse vastu pisarsilmil nuttes pole hästi tehtud.
Sumanamālākāravatthu
Tañca kammaṁ kataṁ sādhu, yaṁ katvā nānutappati;See tegu, mille tegemist palavalt ei kahetsetaYassa patīto sumano, vipākaṁ paṭisevati. + → madhuvā (bjt, th, pts)ja mille vilju võetakse vastu rõõmu ning heameelega, on hästi tehtud.
Uppalavaṇṇattherīvatthu Madhuvā → madhuṁ vā (cck: dī. ni. ṭīkā 1)
Madhuṁvā maññati bālo, yāva pāpaṁ na paccati; Madhuṁvā → madhuvā (bj, sya-all, pts1ed, pts2ed) | madhuṁvā → madhuvā (bj); (cck) | madhuṁvā maññati → madhuvā maññatī (sya-all, pts)„Mesi!“ mõtleb lapsik, kuni kuri tegu pole küpsenud.Yadā ca paccati pāpaṁ, atha dukkhaṁ nigacchati. paccati → paccatī (pts) atha → atha bālo (bj, sya-all, pts1ed, pts2ed); bālo (mr) | atha → bālo (cck); atha bālo (pts) | bālo → atha bālo (cck: sī. syā.); atha (cck: ?)Kui kuri tegu on aga küpsenud, siis langeb lapsik kannatusse.
Jambukattheravatthu
Māse māse kusaggena, bālo bhuñjeyya bhojanaṁ; bhuñjeyya → bhuñjetha (bj, sya-all, pts)Kuust kuusse võib lapsik süüa toitu vaid rohulible otsa jaguNa so saṅkhātadhammānaṁ, kalaṁ agghati soḷasiṁ. saṅkhātadhammānaṁ → saṅkhatadhammānaṁ (bj, pts1ed, pts2ed, mr) | saṅkhātadhammānaṁ → saṁkhatadhammānaṁ (pts) | saṅkhātadhammānaṁ → saṅkhatadhammānaṁ (cck: sī. pī. ka.) agghati → nāgghati (pts) | soḷasiṁ → māse māse kuśāgreṇa bāle bhuṁjeta bhojanam
na so buddhe prasādasya kalāmarghati ṣoḍaśim (bj: mahāvastu iii 436 piṭa); masi masi sahasena yaea śatena ca
neva sahasa dhamesu kala amaviti ṣoḍaśi (bj: prā. ba. c. 14) | kalaṁ → kallaṁ (th)siiski pole ta väärt kuueteistkümnendikkugi dhammat mõistnust.
Ahipetavatthu
Na hi pāpaṁ kataṁ kammaṁ, sajjukhīraṁva muccati; sajjukhīraṁva → sajju khīraṁva (my, bjt) | sajjukhīraṁva muccati → sajju khīraṁ va mucchati (pts)Ei tõesti tehtud kuri tegu koheselt vilja kanna, nagu piimgi ei hapne hetkega;Ḍahantaṁ bālamanveti, bhasmacchannova pāvako. ḍahantaṁ bālamanveti → ḍahantam bālam anveti (pts) bhasmacchannova → bhasmā channova (sya-all, mr); bhasmācchannova (pts1ed, pts2ed) | bhasmacchannova → bhasmācchannova (sya-all) | bhasmacchannova → bhasmāchannova (cck: sī. pī. ka.) | bhasmacchannova → bhasmācchanno va (pts) | + → yāvad eva (pts)hõõgudes järgneb see lapsikule, nagu tuhaga kaetud tuli.
Saṭṭhikūṭapetavatthu
Yāvadeva anatthāya, ñattaṁ bālassa jāyati; ñattaṁ → ñāttaṁ (?) | ñattaṁ → ñātaṁ (cck: ?)Tõepoolest, ainult tuntusest lapsikule kasu ei sünni;Hanti bālassa sukkaṁsaṁ, muddhamassa vipātayaṁ. + → asataṁ (bjt) | muddhamassa → muddhaṁ assa (th) | muddhamassa → muddham assa (pts) | + → asataṁ bhāvanam iccheyya purekkhārañ ca (pts)see hävitab lapsikus puhtama poole see hävitab lapsikus puhtama poole
Cittagahapativatthu
Asantaṁ bhāvanamiccheyya, purekkhārañca bhikkhusu; Asantaṁ bhāvanamiccheyya → asantaṁ bhāvamiccheyya (sya-all); asantabhāvanamiccheyya (mr) | asantaṁ → asataṁ (bj) | bhāvanamiccheyya → asantaṁ bhāvamiccheyya (cck: syā.); asantabhāvanamiccheyya (cck: ka.)Lapsikus võib areneda tahtmine bhikkhude austuse ja lugupidamise,Āvāsesu ca issariyaṁ, pūjaṁ parakulesu ca. pūjaṁ → pūjā (bj, cck, sya-all, pts) | + → mam eva (pts)eluruumide, ülemvõimu, ning teiste hõimude austuse järele.
Mameva kata maññantu, gihī pabbajitā ubho; maññantu → maññantū (bj) | kata maññantu → katamaññantu (th) gihī pabbajitā → gihīpabbajitā (my)„Just mina tegin seda – mõelgu nii mõlemad: majaomanikud kui maisehüljanud;Mamevātivasā assu, kiccākiccesu kismici; mamevātivasā → mameva ativasā (bj, sya-all) | mamevātivasā → mam evātivasā (pts)et mina tegin seda! sõltugu nende kohustused ja kohustuste puudumine ainult minu tahtest!“Iti bālassa saṅkappo, icchā māno ca vaḍḍhati. saṅkappo → saṁkappo (bjt, pts) icchā → issā (sya-all)mõtleb lapsik, ning tema igatsus ja uhkus kasvavad.
Vanavāsitissasāmaṇeravatthu
Aññā hi lābhūpanisā, aññā nibbānagāminī;Tõepoolest, erinevad on saamise, erinevad nibbaanasse viivad põhjused.Evametaṁ abhiññāya, bhikkhu buddhassa sāvako; evametaṁ → evam etaṁ (pts)Sellest täielikult aru saanud bhikkhut, Mõistnu õpilast,Sakkāraṁ nābhinandeyya, vivekamanubrūhaye. vivekamanubrūhaye → vivekam anubrūhaye (pts)ei rõõmusta austamine, vaid erakluses harjutamine.